Kui küsimus „miks“ on asendunud küsimusega „kuidas“, siis oleme me valmis vabanema vanast ja rajama uut. Me oleme valmis muutuseks.

Mõtleme veel korra, millesse me usume. Kas me usume, et asjad lähevad hästi või eeldame, et pigem halvasti? Kas me näeme elu olukordades võimalusi või hoopis takistusi? Suur osa inimesi kaldub nägema pigem negatiivset kui positiivset, eriti kui elu olukorrad ei vasta nende ootustele.

Mina arvan, et kõigepealt tuleb endale oma mõtteid ausalt tunnistada ja alles siis saab edasi liikuda.

Kui me suudame vaadata oma mõtteid ausalt, siis saame hakata vanast lahti laskma ja selles olukorras võib vahel tunduda, et olukord muutub isegi hullemaks. Oletame, et sa oled valmis muutuma ja loobuma pidevast solvumisest, mis su elu häirib. Ja siis paned lahtilaskmise protsessis tähele, et sinu suhted teistega muutuvad ebamugavaks, et sinu meeleolu hakkab kõikuma rohkem kui kunagi varem, et pinnale tõusevad tunded, mille olemasolust sul aimugi ei olnud. Siin võib tekkida vastupanu.

Kui sa tundsid vastupanu, siis tea, et ebamugavused on vaid märk toimuvast protsessist. Seega, ära anna alla!

Kui vastupanust oleme läbi läinud, siis võib tekkida palju küsimusi: kas solvumine kattis mu tundeid, mida endale keelasin või mida ei julgenud tunda? Kas solvumine aitas mul peita enda eest oma suhete tõelist olemust?

Sa hakkad märkama, et solvumine oli vaid pinnavirvendus, mitte põhjus. Selle mõistmisel saad hakata endale ütlema: "Ma olen valmis vabanema "vajadusest" ebameeldivate suhete järele", "Ma olen valmis vabanema "vajadusest" keelata endale oma tõelisi tundeid." Ja siis võid sa märgata, et sind hakkab häirima inimeste hulk, kes sind pidevalt kritiseerivad. Seejärel võid sa mõelda kriitikast sinu elu laiemas ja sa võid jõuda selleni, kuidas sind lapsepõlves pidevalt kritiseeriti ja sa selle eest kaitseks solvusid.

Mida lähemale me tõelisele põhjusele jõuame, seda enam hakkavad kaduma sümptomid. Sa võid märgata, et inimesed kritiseerivad sind vähem või märkad, et solvumisel ei ole su elus enam kohta.

Tavaliselt võtab see protsess aega. Kuid kui sa oled endaga kannatlik ja annad endale iga päev mõne vaikse hetke, et tegeleda oma muutumisprotsessiga, saad sa ka vastused. Kui sa hetkeks vaigistad peas kogu selle mõtete virvarri ning mõistad, et sinu elu ei juhi mitte sinu mõistus, vaid sina ise juhid oma mõistust ning seeläbi oma elu, et sa saad lõpetada oma vanade piiravate mõtete mõtlemise. Siinkohal saab tekkida mõistmine, et see, kuidas ma oma mõistust kasutan, on vaid harjumus ja harjumust saab muuta.

Kui aga sellele teadmisele vaatamata mõni vana mõte ikka üritab meid aeg-ajalt tagasi tirida ja öelda: "See ei ole sinu jaoks ja see kõik tundub nii raske.", siis tea, et vaid sinu enda valitud mõtted loovad sinu tänast päeva ning kogemusi. Kui usud, et miski on raske või keeruline, siis nii ongi. Kui aga valid selle asemel mõtte: "Vanast vabanemine on minu jaoks juba arusaadavamaks muutunud", siis lõpuks tunnistab ka sinu teadvus, et sina tõepoolest juhid oma mõtteid ja sina ise otsustad, milliste mõtetega sa oma tänaseid kogemusi lood.

Nüüd, kui vanad mõtted on läinud, tekib tavaliselt meile rida kindlaid teadmisi, mida me oma ellu enam ei taha. Me teame nüüd, et me ei taha enam solvuda, et me ei taha oma ellu ebameeldivaid suhteid, et me ei taha oma ellu inimesi, kes meid pidevalt kritiseerivad. Siinkohal võib ka meenutada, kui sageli ja mille üle me oleme kurtnud, mida me ei taha oma ellu. Kui me aga tahame oma ellu tõelist muutust, siis pole mõtet aega raisata sellele, mida me EI taha, sest kasvab alati see, millele keskendud ja paratamatult hakkad sa läbi selle looma hoopis soovimatut.

Hakkame parem kasvatama ja tähelepanu suunama sellele, mida me tegelikult soovime!

See võib kujuneda aga oodatust keerukamaks, sest tavaliselt õpetatakse meile pigem negatiivse vastu võitlemist. Minu arvates on aga parimaks lahenduseks minna halvast eemale ja muuta negatiivsed mõtted positiivseteks.Kuidas seda teha?

Võta paber ja pliiats ja tee nimekiri asjadest, mida sa oma ellu enam ei taha. Näiteks võivad seal nimekirjas olla: ma ei taha enam solvuda, ma ei taha, et mind kritiseeritakse, ma ei usu sellesse tegevusse, mida oma muutuse teel teen. Ja nüüd pööra see kõik ümber, kasutades kindlasti olevikuvormi, sest meie alateadvus on väga täpne ja lihtne. Kui näiteks räägime oma mõtteid tulevikus: "Soovin, et mul ühel päeval oleks...", siis nii jääbki, tulevikku, kuhugi eemale ja jätab sind alati ootele.

Ümberpööratult võiksid eelnimetatud laused näha välja sellised: ma olen kontaktis oma tõeliste tunnetega, mind ümbritsevad toetavad ja armastavad inimesed, olen valmis vabanema mõttemustrist, mis on mind sellisesse olukorda toonud ning olen positiivse muutuse teel.

Selleks, et ehitada uut, on parima tulemuse saamiseks vaja pöörata tähelepanu kogu tervikule – keha, vaim ja hing. Kui mõni osa jääb tähelepanuta, oleme ikkagi poolikud.

Minu arvates ei ole tähtsust, kust alata, peamine on haarata kõik osad tegevusse. Kui alustada kehast, siis võiks leida mõne meeldiva füüsilise koormuse, pöörata tähelepanu toitumisele ning selle toimele meie enesetunde suhtes. Kasuks tulevad kindlasti igasugused puhastuskuurid ja erinevad keha toetavad spetsialistid (kiropraktika, massaaž jms). Hing saab tuge erinevatest meditatsioonidest või ka muusikast ning iseendaga kontaktis olemisest. Vaimule saavad olla abiks erinevad teraapiavormid, igasugune meditatsioon.

Need tegevused ei lahenda muidugi kõiki meie probleeme, kuid kindlasti on nad toeks, kui teeme samme oma muutuste teel. Tähtis on teada, et erinevaid viise, kuidas end sel teekonnal aidata, on palju. Kui üks ei sobi, siis võib proovida midagi muud.

Head!

Eva

Liitu uudiskirjaga ja saa värsket infot koolituste jms. kohta

Tere külastaja! Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. (Küpsised vajalikud koolituse kalendris)