EFT-koputamistehnikat on lihtne õppida, selleks ei pea olema arst ega terapeut, seda on võimalik hõlpsalt ja igal ajal enda peal rakendada ning seda saab siduda teiste teraapiameetoditega.

“EFT pole esoteerika. Usume ju nõelravisse ja teame, mis on psühho­teraapia. Koputamine ühendab need kaks. Koputada saab suhteid, tervist, raha, uskumusi, mõttemustreid, emotsioone, oma kehakeemiat – mida tahes,” kirjeldab META-EFT III astme terapeut Eva Kuusk.

Üheksa imelist punkti

Koputama asudes tuleb esmalt hinnata skaalal 1–10, kui tugev emotsioon sind parasjagu pureb. Seejärel öelda kolm korda selge häälega nn alustusfraas, koputades ise samal ajal esimest punkti, milleks on labakäe välisserval asuv karatepunkt. Edasi koputad järgmist punkti pealael lõgemekohal, siis kulmude alguspunkte, silmade välisnurka, liigud silmade alla keskele, nina alla, alahuule alla, rangluule ja lõpuks kaenla alla. Tundub keeruline? Tegelikult on asi väga lihtne. Otsi Youtube’is üles mõni EFT looja Gary Craigi video, kus ta punktid ja järjekorra kenasti ette näitab.

Teeme kuivtrenni. Oletame, et keegi ajas sul kopsu üle maksa. Mossitamise, vastunähvamise või pisarate poetamise asemel koputa viha endast välja. Oled valmis? Kõigepealt hinda oma tunnet. Ütleme, et see on seitse. Nüüd koputa kolm korda järjest karatepunkti, öeldes samal ajal: “Isegi kui ma praegu Marju (Kalle, kelle tahes) vastu viha tunnen, armastan ja aktsepteerin end sügavalt ja täielikult.” Järgmisi punkte koputades nimetad ära vaid oma emotsiooni: “See viha minus.” Üks koputamisring ongi tehtud!

Nüüd hinda oma tunnet uuesti. Ütleme, et see on vähenenud viie peale. Uuel ringil ütled karatepunkti koputades alustusfraasi uue versiooni: “Isegi kui ma Marju vastu veel veidi viha tunnen…” ning koputad läbi ülejäänud punktid, sõnades juurde: “Veel veidi viha minus.” Kui ring on tehtud, hindad emotsiooni suurust taas. Koputada on mõtet niikaua, kuni number hindamisskaalal langeb.

Aga kui ei lähe ära?

Tõsi, võib juhtuda, et koputa mis sa koputad, emotsioon jääb ikkagi näiteks nelja peale pidama. Mis edasi? “See võib tähendada, et endise emotsiooni asemele on tõusnud uus, näiteks enese­haletsus. Siis tuleb alustusfraas ümber sõnastada vastavalt sellele, mida hetkel kõige tugevamalt tunned,” toob terapeut selgust. “Koputa ring lõpuni, uut aga alusta nii: “Isegi kui ma tunnen praegu enesehaletsust, et lasin endale jälle halvasti öelda…” Lühifraas kõlab: “See enesehaletsus minus.” Uus emotsioon tähendab, et hakkad jõudma oma vihatunde tuumani.”

Edasiliikumist võib takistada ka alateadlik uskumus, et ahh, ma tegelen mingi jamaga, mis ei toimi. Siis peaks alustusfraas kõlama: “Isegi kui ma ei usu, et koputamine mind praegu aitab…” Kui see uskumus nullis, koputa oma algset emotsiooni uuesti. Enamasti on seegi läinud.

Veel on variant, et koputad vale tunnet. “Koputamise tõhusus oleneb palju täpsusest. Näiteks koputad muudkui väärtusetus­tundele mõeldes, tegelikult on sul selle inimesega seoses aga hoopis mingi hülgamise mälestus.” Vilumuse saamiseks soovitab Eva minna EFT-kursusele või -töö­tuppa, et õppida enda sisse vaatama, õiget emotsiooni üles leidma, sellest teadlikuks saama ja muidugi ennast koputama.

Ning lõpuks võib olla ka nii, et keha on trauma nõnda ära peitnud, et sa selle tõelist põhjust üles ei leiagi ehk oled kaotanud kontakti pärisendaga. Siis tasub minna EFT-terapeudi seansile. “Mul on kliente, kes tulevad, kui on mingi peidus põhjus, mida nad kätte ei saa. Käivad paar korda ja pärast saavad juba ise hakkama. Mõni käib kord kvartalis või mõni kord aastas
n-ö hoolduses. Tervis ei tähenda ju tagajärgede parandamist, vaid enda tervena hoidmist.”

Kuusk koputab seansil inimest ise ning võtab vajadusel appi rohkem punkte kui nood üheksa. Ka kasutab ta hüpno- ja psühho­teraapiat ning muid meetodeid, et jõuda ajulainete igapäevaselt beetasageduselt sügavamale ja kõrvaldada traumat.

Koputamise võti on alustus­fraasis ehk probleemi teadvustamises. See käivitab peaaju oimusagaras asuvad mandelkehad, mida ka mandel­tuumade, amügdalade või amügdaloid­kehadena tuntakse. Neis kahes närvirakkude kogumis on meie pikaajaline mälu ning neil on ka esmane roll emotsionaalsete sündmustega seotud tunnete ja mälestuste tekkimisel ja alleshoidmisel.

“Mandelkehad on nagu suitsu­andurid, mis saadavad ajule signaali hädaohust ega tee vahet, kas oht on reaalne või kujuteldav,” selgitab terapeut. “Inimene on niimoodi loodud, et mõte on alati enne tunnet. Mõte käivitab kehas biokeemilise protsessi, et käes on SOS-olukord. Neurotransmitterid ja peptiidid transporditakse hormoone tootvatesse keskustesse, nagu kilp- ja harknäärmesse ning neerupealistesse, mis asuvad see­peale nõristama adrenaliini, kortisooli ja muid hormoone. Süda hakkab peksma, vererõhk ja veresuhkrutase tõusevad, lihased lähevad pingesse – sa valmistud võitlema või põgenema. Kumbagi pole aga vaja, sest ohtu ju pole, on üksnes mõte.”

Mis siis tegelikult toimub? Eva tõmbab paberile joone, mis kujutab inimese eluteed. Sellele ilmuvad trauma­täpikesed ehk väliskeskkonnast sisse löövad ja mandel­kehadesse salvestuvad välgunooled. Vastuseks traumale tekib mandel­kehades emotsioonile vastav strateegia, kuidas edaspidi sellesarnast tunnet kogedes käituma peaks. Mõni laps jonnib, kui midagi saada tahab, teine muutub tõeliseks moosinäoks. Eva tunnistab, et tema oli jonnija-tüüp ja see jonnimine tuleb tal senini mõnikord nii automaatselt, et ehmatab iseendagi ära.

Fraasiga “Isegi kui ma praegu viha tunnen…” tõstatad sa probleemi ja käivitad mandelkehad. Fraasiga “…armastan ja aktsepteerin end sügavalt ja täielikult”, saadad mandelkehadele rahustava sõnumi, et siin ja praegu on kõik korras.

Tõhus esmaabivahend

Kõige tõhusam on koputamine esmaabina ja kui kogu koputusringi tegemiseks aega napib, siis karatepunkti koputamine koos alustus­fraasiga võiks terapeudi sõnul igaühel varuks olla.

Istud näiteks ummikus. Selle asemel et kiruda saatust, iseennast, äratuskella, koputa ärritus minema karatepunkte vastu autorooli kopsides ja öeldes: “Isegi kui see ummikus istumine mind täiega närvi ajab, armastan ja aktsepteerin end sügavalt ja täielikult.”

Või kui sul enne esinemist sõnad paanikast suulakke kinni kleepuvad, koputa ja lausu: “Isegi kui ma tunnen paanikat selle esinemise pärast, armastan ja aktsepteerin end sügavalt ja täielikult.”

Või kui sul käivad neelud kreemikoogi järele, ehkki vööümbermõõt niigi pingul, koputa ja sõna: “Isegi kui ma mõtlen, et tahan praegu ära süüa terve tordi, armastan ja aktsepteerin end sügavalt ja täielikult.”

Füüsilise valu korral püüa ette kujutada, mis tunde see valu sinus tekitab. Segaduse, hirmu, eba­kindluse? Koputad ja ütled: “Isegi kui minus on segadus, mu pea lõhkeb valust ja ma ei saa aru, mis toimub, armastan ja aktsepteerin end sügavalt ja täielikult.”

Kõik emotsioonid on kasulikud

Kõige rohkem tullaksegi terapeudi juurde terviseprobleemidega. “Iga traumatäpp haigust ei tekita, aga iga haigus on täpi tekitatud küll. Tänapäeval tõdeb tava­meditsiingi, et haiguste põhjused on psühhosomaatilised, ei ütle aga, et me saame end ise tervendada. Haiguse taga on emotsioon ja see tuleb üles leida,” teab Kuusk.

Ühtegi tunnet koputamisega ära ei võeta, sest need on kõik vajalikud. Kasulik pole vaid see, kui pendeldatakse äärmustesse. Parim on olla keskel, sest siis on sul kontakt kõikide oma emotsioonidega. Kui võtta ära hirm, astub inimene kabinetist välja ja jääb põmm auto alla. Kui hirmuga on aga kontakt, osatakse olla ettevaatlik.

Samas ei tuleks ühtegi tunnet tunda üle 90 sekundi. No näiteks viha. Et lööd ukse pauguga kinni, muudkui podised ning toodad viha ja vimma veel juurde. Ketrad seda tunnet päevi, kuni sellest saab sinu tuju, sinu tujust sinu temperament, sinu temperamendist sinu iseloom, mida sa ka teistele kirjeldad ja lõpuks ka ise uskuma jääd. Ma olengi selline arglik, tujukas, äkiline, vinguv, teisi süüdistav, ohver.

“Mis on tarkus?” mõtiskleb naine. “Mälestus ilma emotsionaalse laenguta. Jah, ma mäletan seda valu, mida tundsin. Ma võin seda kirjeldada, aga ma olen end sellest biokeemiliselt lahti ühendanud. Mälestus koos emotsionaalse laenguga tähendab aga, et mõeldes inimesele, kes mulle halba tegi, tunnen ma seda lausa füüsiliselt. Keha ei saa aru, et too sündmus juhtus juba kümme aastat tagasi. See ei ole tarkus, vaid targutamine ja näägutamine. Kui me oma väe taas üles leiame, oleme tõesti terved ja terviklikud.”

Artikkel ilmus väljaandes Tervis Pluss https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/77998448/koputades-terveks-ja-terviklikuks